IELTS

IELTS

Сайн байн уу.

Миний блогоор зочилж буй таньд энэ өдрийн мэндийг хүргэе. Одоо миний нийтлэх гэж байгаа зүйл бол Л.Ари гэдэг бүсгүйн IELTS өгсөн тухай мэдээллийг хүргэж байна. Та бүгд үүнийг уншаад бага ч болов анхны мэдэгдэхүүнтэй болох байх гэж найдаж байна.

Honog udurtei uraldan Angli hel suraltsaj bgaa zaluustaa handan uuriinhuu IELTS ugsun turshlagaas huvaaltsahiig huslee. IELTS uguh gej tuluvluj baigaa, uguhuur beldej baigaa bolon uguh talaar bodoj ehelj baigaa zaluust turshlaga, surgamj bolno gej naidaj baina. Bi ungursun 8 sariin 24nd IELTS hemeeh shalgaltiig anh udaa ugch uzlee. Hirendee 1 sar beldsen ch 1 sariin hugatsaa bol hussen undur onoogoo avahad hangalttai hugatsaa bish shig sanagdsan shuu. 



1. Listening buyu sonsgol

Barron bolon Cambrigde-iin nomnoos beldvel oiroltsoo ym irdeg shig sanagdsan. Shalgalt uguh uyd sonsgol haritsangui amarhan ym shig sanagdsan bolovch hariugaa haraad uurtuu itgesengui, dotroo bol naidvartai 7.0 avsan baih gej bodoj btal 6.0 avsan bgaam kkkk. Bichgiin helber tsever baih gesen shaardlagiig magadgui taaruuhan biyluulsen baij medeh ym. Tiimees ta buhen answer sheet deer hariugaa gargatstai, tsever bichih ni mash chuhal ym baina lee shu. IELTS uguh uyd medeej hun bur sandarna, sandarsandaa gargatsgui, aldaatai bichihiig uguisgehgui bas listening dasgal sain hiihgui bol jishee ni zub sonschood buruu bichih 9-iin toog ihenh mongolchuud 8 gej bicheed bdag taltai, mun student gehiig students gej bicheed jijig yman deer alddag shig sanagdsan. 



2. Reading buyu unshlaga

Za ene hesegt tiim ch hyalbar ym irehgui l bolowuu. Bi Barron-ii nomnoos beldeed pre-test hiihed bainga l shahuu 7.0 avaad bsiim, harin gants 2 Cambridge -ees hiisen chine 5.5- 6.5 avaad baisan. Minii bodloor Cambridge-iin nomtoi oiroltsoo ym irdeg shig sanagdsan. Beldej baih uydee tsag haraal hiigeed bhad 3 text-iig bugdiig ni unshij amjaal baisan, haramsaltai ni yg shalgalt uguh uyd itgemeergui sandrald orood (bi uuriiguu tegj sandarna gej bodoogui) suuliin 2 text-iig ih hangaltgui hiisen. Reading hiij bh uyd hun uuriiguu sain controldoj, bas anhaarlaa tuvluruulj surah heregtei shig sanagdsan. Shalgalt ugch baih uyer examiner bainga tsag sanuulna, tand 40, 30, 20 minut uldlee geed, tegj heleh toolond minii anhaaral sarnij sandarch huglusun. Tiimees nad shig iim hariutslagagui aldaag bitgii gargaarai. Ene hesegt neg uguulberiig neg l udaagiin unshlagaar buren oilgoj hiideg boltloo beldeh heregtei shuu zaluusaa. Uchir ni 2 unshih tsag garahgui. 



3. Writing buyu bichleg

Za ene bol IELTS-iin hamgiin hetsuu bas shiidverleh onoo. Zarim surguuliud IELTS-iin writing deer dood tal ni 6.5-7.0 onoo avsan bhiig shaarddag, ene ni ch argagui biz. Yr ni writing deer ihenh humuus ih baga onoo avsan baidag, bi ch gesen ylgaagui hamgiin baga onoog avsan bn lee. Writing bichihdee 1 durem: mun l tsever gargatstai, 2 durem: Bichleg chine butetstei oilgomjtoi baih, 3: Ali boloh academic ug ih hereglesen baih tusmaa undur onoo avah magadlal undur sanagdsan. Bas neg anhaarmaar ym bol margaangui tsag. 60 minutand ta 2 turliin task bichih ystoi dood tal ni 150 +250 ugtei. Ingej bodohoor anhnaasaa mash ih hurdtai tuluvluj hurdan, tsever, utga tuguldur aldaagui bichij surah heregtei ym bn lee. Bi tsag harj bgaal bichihed tsagandaa amjaad ug bol toondoo hurcheed bdag bsan ch bichsen zuilee unshihad hachin uchir ni oilgogdohgui ym bichchihsen bsan kkk. Tegeheer iimerhuu aldaa gargahguin tuld bichlegiinhee hurdiig nemmeer sanagdsan shuu zaluusaa. IELTS-iin writing -gaa saijruulahiig husvel internet-ees undur onootoi bichleguudiig haraad sanaa avaad bicheel bmaar sanaagdsan. 



4. Speaking buyu Yria

Ene hesegt ystoi az medne dee he he. Ymartaa ch beldsen, sain meddeg sedev chine irvel undur onoo avah hamgiin bolomjtoi heseg. Minii huvid yrihad ih tuvugtei sedev irsen. Part 1-d ihevchlen haana yu hiideg be? surdag uu ajilladag uu? ter talaar chine yriualna. Part 2t nadad ulger yrih hereg garsan za ystoi bardaggui davaa shig sanagdsan, bi tuuh ih sonirhodog bolhoor hamiin sain meddeg tuuhee ulger bolgoj yrisan daa he he ystoi nuguu buusnii onigoo shig. Part 3 bol bur ch husen ym bish Mongolian traditional toy gej asuuhad yu yrihaa medehgui heseg balmagdsan, shagai onison togloomiig yrij boloh bsan ch tailbarlahad ih hundreltei sanagdsan. Tiimees huduu turj ussun bolood chuluugaar ger barij toglodog bsan ene ni huuhduudiig family role oilgohod ih ur duntei togloom bsan geel zohiogool yrij ugsun. Speaking shalgalt ugch baihdaa ogt sandralgui, gatsahgui, gol ni duugai baij bolohgui delgerengui tusmaa l sain yrih heregtei shig sanagdsan. Yrih uydee bas ali boloh native speaker-uudiin heregledeg ugsiig hereglevel examiner-t ih setgegdel turuuleh ym bn lee shuu. Bi ene hesegt 7.0 onoo avsan bn lee. Mun l Barron bolon Cambridge-iin speaking deer bgaa asuultuud davtagdaal ireed bdag shig sanagdsan. Ter asuultuudad budged ni beldchihsen bhad yr ni gaigui onoo avah bolomjtoi. 





IELTS bol hurd shaardlagatai shalgalt gedgiig ta buhen oilgooroi. Buh yman deer hurd, anhaaral 2-iig chine davhar shalgana. Deerees ni sandarch ogt bolohgui, sandrah l ym bol tanii ymar hugatsaand, hichneen huchin zutgel gargaj beldsen chine hamaagui buh ym talaar bolno. Tiim bolhoor yg shalgalt uguh udur uuriiguu setgelzuin huvid sain beldej, beltgeltei oroh heregteim bn lee shuu. Minii huvid yahav band score 6.0 avsan ch dahij sain beldej bgaad ugvul 7.0 bolgoh buren bolomjtoi gesen itgeltei bolson. 



Mongold IELTS-aar dagnaj belddeg MyKey World geed surgaltiin tuv sain ym bn lee shuu. Tend sursan huuhduud ihevchlen 6.0 - 7.5 avdag ym bn lee. Hayag ni hunsnii 1 delguur Zar medee soninii bair 5 davhar. 

Анхаарал хандуулж уншсан таньд баярлалаа.

Таныг хүндэтгэсэн Ч.Өлзийхутаг 

by http://biznetwork.mn/p/Ari_cnu